Tootegrupid

Paadiomaniku talvised tööd

30.11.2023
Paadiomaniku talvised tööd

Iga kogenud paadiomanik teab, et parim aeg oma paadi eest hoolitsemiseks on talv. Sest meie lühikesel suvel tahaks ju võimalikult palju aega vee peal veeta. Samuti on talvel jupid soodsamad, neid on lihtsam saada ja kaugemalt tellides on aega nende saabumist oodata.

Lisaks on remondi- ning hooldusemeeste tööjärjekorrad talvel lühemad.

Kalaretke aastatepikkusest kogemusest saame öelda, et töömahtude/järjekordade hoogne kasv algab tavaliselt märtsikuus, kui päike käib kõrgemalt ja kevade hõng on õhus. Sest hooaja alates tahaks kõik paadiomanikud ju võimalikult vara oma sõiduvahendiga veele minna.

Seetõttu tasubki kohe ja praegu oma peast läbi lasta need asjad, mida oleks ehk tark enne hooaja algust paadi juures ära teha.

Talvine puhastus ja koristus paadis.

Hea peremees teeb oma paadi puhtaks peale navigatsioonihooaja lõppu. Kui tegemist on suvi läbi vees seisnud paadiga, siis on Su paadi põhi kaetud erinevate veest sadenenud ja kasvanud jääkidega, mis halvendavad Su paadi väljanägemist, sõiduomadusi ja suurendavad kütusekulusid. Kui meres seisvate paatide puhul kasutatakse paadipõhjadel erinevaid kaitse- ja mürkvärve, siis magevees pole sellel suuremat mõtet, sest nuivähke ja laevaoherdeid siin ei leidu. Kuigi näiteks Pärnu jões suudmelähedastes sadamates kipub ka paadi alla nuivähke kogunema. Ja nii võib paadipõhja puhtaks saamine olla üllatavalt keeruline, nõudmaks õigeid vahendeid ja paraja tüki aega. Ja kui Su paadil on mürkvärvikiht varem peale kantud, või plaanid seda ikkagi meres hoida, siis tasub mürkvärvi kasutada.

Kui Sul oma paadi puhastamiseks pole aega, kohta ja vahendeid, siis võid oma paadi Kalaretkesse puhastusse ja/või mürkvärvimisse tuua. Meil on kõik vajalik selleks olemas.

Samuti tasub ära enne hooaja algust teha paadi sisekoristus:

  • Veenduda, et paadi põhjas poleks vett (eriti kui hoiate paati õuetemperatuuridel), sest selle jäätumine võib kahjustada paadi keret, pilsipumpa ja muid süsteeme. Kui paadil on sisemisi veepaake, siis tuleb lasta need tühjaks ja soovitavalt asendada piirituselahusega.
  • Võtta paadist välja ja vaadata üle erinev varustus, vajadusel kuivatada, parandada või asendada see.
  • Visata minema möödunud hooaja jooksul kogunenud praht.
  • Kontrollida üle päästevarustus ja selle aegumistähtajad. Vajadusel taadelda paukvestid ja asendada aegunud raketid/säratuled. Mitte jätta ka tavalisi päästeveste niiskuse kätte.
  • Hoiustada paadi ärakäivad istmed ja/või istmepadjad võimalusel kuivemas ruumis.
  • Puhastada põrandad ja muud pinnad.

 

Seadmete ja süsteemide hooldused ja remondid.

Mis liigub, see kulub. Seetõttu vajavad ka paadi tehnosüsteemid korralikuks toimimiseks regulaarset hooldust. Erinevalt autost ei saa paraku paati mootoririkke korral tee äärde parkida ja jala edasi minna.

Akude hooldus.

Kui Su paadil on aku või mitu, siis hoiusta seda/neid üle talve ainult täis laetuna. Tühjalt kuuks-paariks külma kätte seisma jäetuna võib ka uuest akust ühe hooajaga ”jagu saada”. Võimalusel tasub akut ületalve hoiustada plusskraadidega ruumis ja paar korda talve jooksul uuesti täis laadida, sest akud tühjenevad ka seistes. Tasub kasutada ”tarka” laadijat, et vältida ülelaadimist. Laadimisel on oluline teada, mis tüüpi aku on, ja kasutada laadimisel õiget rezhiimi. Erinevate paadis kasutatavate akude ja nende laadimise kohta oleme varem kirjutanud siin.

Kui Su paadil on aku(d), siis on sellel suure tõenäosusega ka mootor. Kas elektriline või sisepõlemismootor või mõlemad.

Sise- ja päramootorite hooldus.

Kui Su paat just terve eelmise hooaja ilma sõitmata ei seisnud, siis on mõistlik enne uut hooaega teha sisepõlemismootorile õlide ja filtrite vahetus. 4-taktilistel mootoritel (teisi ei lubata EL-is enam ammu müüagi) vahetatakse õli eraldi nii jalas kui mootoris. Õlivahetuse käigus saab hinnata mootori tervist – kui jalaõli on heledat värvi ja emulsioneerunud, siis tähendab see, et õlisse on kusagilt sattunud vett ja mootori jalg vajab remonti. Mootori õlifilter on samuti alati mõistlik ära vahetada. Impelleri ehk veepumba tiiviku, süüteküünalde, kütusefiltrite ja termostaatide vahetamine on mõistlik teha 2-3 hooaja tagant. Õlisid-filtreid saab vahetada ka ise, aga garantiiga mootorid tuleks ikkagi tuua spetsialistide kätte. Samuti juhul, kui mootori töös on ilmnenud midagi häirivat. 

Ja kui plaanid paati talvel hoida miinuskraadide käes, siis sisemootoriga paadil tuleb kindlasti teha mootori läbipesu tosooli või antifriisiga, sest sellisesse mootorisse jääb pea alati vesi sisse ja kevadel oled lõhkise... mitte küna, aga mootoriploki ees. Koduste vahenditega on seda läbipesu keerukas teha, sest mootoril tuleks lasta enne piisavalt soojaks töötada, et termostaadid avaneksid, muidu ei vahetu kogu vesi külmumisvastase vedelikuga välja. Kalaretkes on kõik vajalik mootorite külmumisvastaseks läbipesuks olemas.

Elektrimootorite hooldus.

Elektrimootoritel hooldusvajadus on väiksem, aga ilma selleta ei pruugi siingi pääseda. Elektrilistel päramootorite sagedasemate probleemidena võib nimetada kuluvad harjad ja väsinud käigulüliti. Iseenesest pole kallid jupid ja nende vahetamine pole keeruline. Enamasti on peamine probleem selles, et kui MinnKota ja MotorGuide elektrimootoritele on varuosi saada, siis paarkümmend EUR odavamalt ostetud ”no-name” hiinakas tulebki peale paari kasutusaastat varuosade puudumise tõttu maha kanda. 

Elektrilistel GPS-ga MotorGuide ja Minn Kota vöörimootoritel tuleks vähemalt iga 3 hooaja tagant vahetada ära võlli tihendid e.simmerlingid, sest pikapeale need kuluvad ja hakkavad vett läbi laskma. Eriti veel juhul, kui oled suutnud kalapüügil propelleri alla õngenööri kerida ja selle sinna kuuks-paariks unustanud. Ja vett täis mootori remont läheb juba palju kallimaks. Samas tasuks vöörimootoreid, eriti näiteks Minn Kota Ulterrasid, tuua hooldusse kord aastas, sest selle mootoritega liigutatavad osad ja hammasrihm vajavad regulaarset määrimist. Ja loomulikult ei tasu remonti toomisega pikalt oodata, kui mootor käitub ebaloogiliselt või lõpetab üldse koostöö. Kevadel on seda ju kohe jälle vaja.

Elektrisüsteemi korrastamine.

Vanematel ja suurematel, kajutiga paatidel on tihti olnud hulk erinevaid omanikke, kes on aja jooksul paati korduvalt ümber ehitanud. Ümberehituse juures on küllalt tavaline, et lisatakse uusi elektriseadmeid ja -vidinaid, aga vanade seadmete juhtmeid ei eemaldata. Need ühendatakse lahti või lõigatakse läbi ja jäetakse endisele kohale, sest enamasti on nad ju varjatult konsooli all või parda sees. Selle tulemusena tekib lõpuks tohutu juhtmete ”ämblikuvõrk”, mille seest mingite probleemide ilmnemisel on viga kiiresti üles leida üsna võimatu. Lisaks pole sellises meelevaldses puntras ühenduste kvaliteet just kõige parem, suurendades nii rikete- kui tuleohtu.

Sagedaste elektriliste probleemide alla võib liigitada ka pilsipumpade või nende automaatika rikked, navigatsioonitulede (punane, roheline ja valge ringtuli) mittetoimimise, akude laadimise probleemid, erinevate pumpade keeldumised koostööst jne. Samuti mittehermeetiliste ühenduste korrodeerumisest tekkinud "vahelduvvool" - vahepeal on, ja siis jälle pole.

Kui Sul on nagunii plaanis lisada või välja vahetada mõni navigatsiooni- või elektriseade, siis on mõistlik lasta elektrisüsteemi korrastustööd samuti ühekorraga ära teha.

Paadi sisetööd.

Talv on hea aeg ka selleks, kui soovid oma paadi konstruktsioone ümber ehitada või sisemuses muudatusi teha.

Vanematel paatidel hakata ilmnema ajahamba puremise jäljed. Nt Busterite veekindlast vineerist põhi mädaneb tavakasutuse puhul ca 15 aastaga nii ära, et sellest võib hakata jalgadega läbi vajuma. Selle vahetamiseks tuleb kõik konsoolid, istmed ja panipaigad välja võtta, et saaks põhja ära vahetada. See on töö, mida aja- ja ruumipuudusel on ise kodus keerukas ette võtta. Ja ega suvist kallist aega ei tahaks ju selleks kulutada ka. Talvekuudel pole sellest suuremat probleemi, kui paadil mõned nädalad "kõht lahti" on. Saabki vajadusel ka mõned muud tööd sealjuures samuti ära teha:  Näiteks võib olla vajalik paadile mõne uue panipaiga või kajutiluugi/akna lisamine, konsooli ümberkujundamine, tualeti või veesüsteemi väljaehitamine, küttesüsteemi paigaldamine jne. Või on tekkinud mõte suurendada oma paadi mugavust, kattes põranda pehme veekindla EVA materjali (võimalik spets.disain), vinüüli, vaiba või võrematiga, paigaldada uusi istmeid või laudu, lisada uus polsterdus või katteriie seinapaneelidele või istmetele.

Paatide välimuse muutmine.

Kui paadi sisemus on Sulle meelepärane ja tehnika toimib laitmatult, siis tasuks mõelda ka oma sõiduriista väljanägemisele. Paadipõhja mürkvärviga katmisest juba eelpool kirjutasime. Samas võiks pöörata tähelepanu ka paadi nendele osade, mis veest välja ulatuvad. Kõik paadid ei pea ju olema väljast plastikuvalged või alumiiniumihõbedased. Järjest populaarsemaks muutub paatide katmine erineva mustri ja värvitooniga kleepkiledega, mis võimaldavad vastavalt omaniku soovile muuta oma paadi isikupäraseks ja ainuomaseks või näiteks (camo puhul) hoopis sulanduda paremini looduskeskkonda.   

Loomulikult saab paadile soovi korral lisada ka erineva kujundusega kleebiseid, nimesid, pilte ja reklaame. Veesõidukitel paikneva reklaami maksustamiseni pole seadusandjad veel õnneks jõudnud :). Paljud paaditootjad ongi asendanud uute paatide kujunduses värvimise kleepimise/kiletamisega. Kiletatud paatidel on ka kriimude ja vigastuste parandamine palju lihtsam, kiirem ja soodsam kui värvitud paatidel. Eri värvi ja mustriga kilede valik on väga lai, piiriks on vaid omaniku fantaasia. Tule vaata ja vali vähemalt mitmekümne eri variandi hulgast, mis meil Tartus kohapeal olemas.

Katted ja tendid.

Enamikule paatidele on vajalikud ka sõidu- või transpordi/sadamakatted või lausa mõlemad. Et hoida sademete sattumise eest paati kas sadamas/treileril seistes või jääda kuivaks ise paadiretkel olles. Kuna tendimaterjalid on alati ilmastiku käes, siis väsivad need tihti kiiremini kui ülejäänud paat. Mingil määral saab katteid ka remontida (panna uusi kinnitusi, vahetada aknakilesid), aga lõpuks saabub aeg, kui on ikka uut katet vaja. Ja kui paaditootja käest seda uut katet tellida ei saa, siis tuleb lasta see kohapeal õmmelda. Hästiistuva katte tegemine on nagu rätsepaülikonna õmblemine – tuleb korralikult mõõtu võtta ja mitu korda proovides käia. Tellija jaoks on kõige lihtsam viia oma paat õmblemise ajaks meistrite juurde "ülikonnaproovi" ja saada hiljem juba koos kattega tagasi. Ja loomulikult ei taha ükski kirglik paadiomanik avaveehooajast seda nädalat või paari loovutada – palju toredam, kui navigatsioonihooaja alguseks see kate juba paadil olemas oleks. Kalaretkes on võimalik tellida enda paadile uus kate või ka remontida olemasolevat. Sellistel töödel on alati jäjekord, nii et pigem ongi mõistlik see talveperioodiks eelnevalt kokku leppida.

Talvine kaitsekilega katmine.

Uue teenusena pakume alates 2023/2024 hooajast paatide talvist termokahaneva kaitsekilega katmist. See võimaldab säästa teie paadikatteid ja aitab vältida lume, jää ja tolmu sattumist paati hoiustamise vältel. Kaitsekile paigaldatakse selliselt, et sellelt pole vaja lund rookida ja see ei kogune paadikatetele. Samuti kaitseb kile varakevadiste päikesekiirte kõikelagundava toime eest. Vajadusel on võimalik kilesse jätta lukuga avatav uks, kui on oluline talve jooksul aeg ajalt paati pääseda (näiteks akude laadimiseks).

Paaditööd saad tehtud Kalaretke töökojas.

Kõigi ülalmainitud tööde tegemiseks on Kalaretkel kauplus ja töökoda Tartus Raadil, aadressil Nõlvakaare 8. Asume otse Jõhvi maantee kõrval, sissesõit meie juurde on Raadi Terminali tankla tagant.

Meie salongis ja töökojas on piisavalt ruumi, et teenindada korraga kasvõi 5 erinevat paati. Lahedalt mahuvad töösse kasvõi 9m pikkused ja 3.5m kõrgused paadid.

Müüme ja võtame müüki kasutatud paate, mootoreid ja muid seadmeid. Heade hindade korral maksame raha kohe kätte. Müüki või teenindusse toodud paadid on turvaliselt hoiustatud meie siseruumides või valvatavas aiaga piiratud 700 m2 sisehoovis.

Oled oma paadimure või -rõõmuga alati meie juurde oodatud!