Kvaliteetsete LIVE-andurite turuleilmumine viimase 3-4 aasta jooksul on suurte röövkalade spinningupüügil vallandanud tõelise revolutsiooni. Nagu iga kvalitatiivse hüppega tehnoloogias, on sellelgi omad pooldajad ja vastased.
Kui ühtedele tundub, et selliste anduritega vee peal käimine on nagu loomaaias jahipidamine ja lubab vastutustundetutel ”ahnikutel” veekogud suurematest röövkaladest lagedaks püüda, siis teised kiruvad ekraani vahtides maapõhja kogu röövkalade suguseltsi, kes arusaamatutel põhjustel ei suvatse nende pakutavaid lante peaaegu üldse rünnata.
Minu arvates peitub aga LIVE-andurite suurim väärtus selles, et kalastajad õpivad nende abil kalade käitumist paremini mõistma. Kümmekond aastat tagasi kirjutatud artiklites pidasime enamikust Lõuna-Eesti väikejärvedest ja ka Võrtsjärvest sihipärast harrastusvahenditega kohapüüki pea võimatuks – kala oli neis veekogudes tublisti, kuid ainus seaduslik viis neid kätte saada oli öine unnapüük. Kõik muud võimalused olid äärmiselt juhusliku iseloomuga. Põhjus selleks oli hästi lihtne – mittevoolavates veekogudes on toituv röövkala pelaagiline, ehk tõuseb toituma põhjast vähemalt meeter-paar kõrgemale. Põhjas varjuv kala on sellistes veekogudes passiivne ja lanti ei võta. Nagu öeldud, kehtib see vooluta veekogude kohta. Vooluga veekogudes ei saa röövkala pooles vees pikalt seista – ta raiskaks asjatult energiat. Seetõttu on vooluveekogudes (näiteks Emajõel) toituv koha nõlvadel, kivide ja muude tõkete taga ja on põhjast jigiga püütav. Pooles vees asuvat pelaagilist kala hakati esmalt püüdma tegelikult vertikaalse jiginguga – otsiti 2D kajaloodianduriga (nt talianduriga) sügavates vetes põhjast kõrgemal asuvaid röövkalu ja prooviti talle kajaloodi ekraani jälgides lant nina alla sokutada. Vesi pidi sügav olema seetõttu, et põhjast kõrgemal oleva röövkala ja tema kohal oleva paadi vahele pidi jääma veel vähemalt 4 m vett, sest muidu tundis kala end häirituna ja läks minema. Ehk siis selline püügiviis eeldas vähemalt 6-7m või sügavamate, vooluta püügikohtade olemasolu, madalamates veekogudes seda teha ei saanud.
Alles LIVE-andurite turuletulek 3-4 aastat tagasi andis võimaluse püüda pelaagilisi kalu ka paadist kaugemalt.
LIVE-püügil järgitavad põhimõtted:
- Püütakse aktiivset pelaagilist röövkala, st seda kes on pooles vees. Pole mõtet üritada jälitada kala, kes on Su lanti nähes juba põhja laskunud ja minema ujunud. See on lihtsalt ajaraisk. Pigem otsi uus kala või tule mõne aja möödudes samasse kohta tagasi.
- Kuna enamiku LIVE-andurite vaatesektor on 18-20 kraadi, siis püütakse reeglina kalu, mis asuvad paadist kuni 10-12 m kaugusel. Kaugemal asuvate kalade puhul läheb vaatesektor juba nii laiaks, et kuigi kala ja lant on samaaegselt ekraanil näha, võib nende kaugus olla horisontaalsuunas juba mitu meetrit ja kala ei huvitu landist seetõttu, et see jääb temast lihtsalt liiga kaugele.
- Efektiivseks püügiks pead samaaegselt nägema nii potensiaalset saakkala kui enda lanti.
- Lant peab olema rakendatud väga kerge peaga (nt 3-6gr), et seda saaks veekihis rahulikult üles-alla mängitada ja ta ei vajuks kalast madalamale. Lanti tuleb reeglina mängitada kalast 0.5m – 1m kõrgemalt. Kui lasete landi kalast madalamale, siis kohad reeglina lahkuvad kohe sündmuskohalt.
- Vooluvees on võimalik küll LIVE-anduriga kala üles otsida (kuigi nad on voolu varjus tõkete taga halvemini nähtavad), aga landile külgsuunas mõjuv vool teeb landi kalal nina ees mängitamise (ehk kogu püügi) üpris võimatuks.
- Sobiv landivärv ja mängitamisviis sõltuvalt veekogust ja kalaliigist tuleb igaühel ikka ise avastada ja ”käe sisse” saada.
LIVE-püügil seisukohast on olulised 3 järjestikust tegevust:
- Kala otsimine
- Paadi ankurdamine
- Kala väljapüük
Kala otsimist võib teostada nii Live-anduri enda kui ka kajaloodi külgvaateanduriga (SideScan, Side Imaging). Otsingu eesmärk on leida pooles vees asuv üksik ja piisavalt suur röövkala, keda püüda soovitakse. Vilunud Live-püüdjad oskavad oma kogemusele tuginedes juba kala asendi järgi öelda, kas seda kala on mõtet üldse püüda proovida või mitte.
Otsinguks sobib hea kvaliteediga ja külgvaateanduriga või Live-anduriga kajalood. Live-püügil on ekraani suuruse absoluutseks miinimumiks 9”. Enamasti kasutatakse siiski 10”-12” ekraane, ja kui eelarve võimaldab, siis ka 16” ekraane.
Olles leidnud ja kajaloodiekraanil tähistanud potentsiaalse sihtmärgi, tuleks liikuda sellest ca 10-12m kaugusele ja paat ankrusse panna. Parim on selleks muidugi vöörimootor, mis võimaldab paati nii liigutada kui ankurdada. Kui vöörimootor on kajaloodiga ühendatud, siis saab kala/püügi asukohta fikseerida ja paadi sinna lähedale iikuma panna otse kajaloodi ekraanilt. Muid ankurdamise võimalusi kasutades tuleb olla ettevaatlik, et kala mitte minema peletada.
Kolmanda etapina tuleb püütav kala saada Live-anduri sihikule, määratleda viskesuund ja proovida kala välja püüda. Tuulisema ilmaga võib kala ”sihikul” hoidmine olla päris keerukas, samas on püügi ja landi mängitamise seisukohalt väga oluline kala ja landi samaaegne jälgimine. Väiksema kogemuse puhul tasub seda teha kahekesi – üks püüab hoida andurit õiges viskesektoris (st. kala ja lanti ”sihikul”) ja teine püüab. Selle püügiviisiga alustades võib olla frustreeriv, kui paljud kalad tulevad landile järele ja otsustavad lõpuks ikkagi mitte võtta. Kui suuta oma pettumustest üle olla, siis harjutamine teeb lõpuks meistriks.
Kui võrrelda Live-püüki jahipidamisega, siis täpse käega jahimees suudab looma maha võtta ka vastu tema tahtmist, aga kalamees peab kala ikka ja alati pakutavat peibutist ründama meelitama, vastasel juhul lihtsalt saaki ei saada.
LIVE/püügiks vajalikest seadmetest.
LIVE-püügi populaarsuse kasvades on suurtootjate vahel käimas korralik võidujooks. Praegu võib 3 suurtootja uuemaid seadmeid üsna võrdväärseteks pidada. Garmini Livescope LVS34, Lowrance Active Target 2 ja Humminbirdi Mega Live 2 on kõik sellised seadmed, millega oskaja Live-püüdja suudab edukalt suuri kalu püüda. Igaühel neist on mõni selline omadus või võimekus, mida mõnel teisel pole, aga need pole nii suured, et peaks tingimata üht teisele eelistama, kui olete mingit tootebrändi juba kasutama harjunud.
Lowrance tõi kevadel turule ka soodustoote – Eagle Eye 9, mis on oma tehnilistelt näitajatelt tagasihoidlikum ja hinnalt märksa soodsam, samas on ka selle võimekus väiksem, kuna osa vaatenurka paadi juures jääb katmata. Madalas vees pole see eriline problem, küll aga suurematel sügavustel võib see “pime nurk” ulatuda paadist päris kaugele. Samas on Eagle Eye 9 tänu oma väikestele mõõtmetele ja vähesele voolutarbele väga hea seade näiteks talviseks Live-püügiks.
Garmini Livescope LVS34 on kompekteeritav kas Garmin Echomap Ultra 2 (10” või 12”) või GPSMap xsv (12”) kajaloodidega. Lowrance Active Target 2 saab edukalt jooksutada Elite FS- seeria 9”, 10” või 12” seadme või HDS PRO (10”, 12” või 16”) seadmega. Humminbird Mega Live 2 vajab enda kõrvale kas Xplore 10” või 12” seadet, või APEX 13”, 16” või 19” ekraani.
Kõik nimetatud LIVE-andurid paigaldatakse vastava jala abil paadi parda kõrvale vette ja need peavad ulatuma allapoole paadi põhja, et kogu paati ümbritsev ala oleks näha. Käsitsi keerutatava-suunatava andurijala asemel võib kasutada ka elektroonilist varianti. Neid on olemas selliseid, mis on lihtsalt pedaalide või puldi abil ”käed-vabad” rezhiimis pööratavad, samuti selliseid, mis suudavad sisemise kompassi abil LIVE-andurit etteantud suunas vaatamas hoida, sõltumata paadi liikumisest. Originaaltoode nimega Target Lock on olemas vaid Humminbirdil.
Kõik eelnimetatud komplektid annavad head võimalused LIVE-kalastusega tegelemiseks. Vilumuse saavutamiseks ja trofeekalade püügiks tuleb lisaks seadmetele investeerida ka oma aega nende kasutama õppimisse ja kalade võtma meelitamisse. Selles mõttes ei erine Live-püük muust kalapüügist. Lihtsalt kalade reaktsiooni tagasiside on reaalajas, vahetu, võimaldab kalade käitumisest paremini aru saada ja õppida tulemuslikumaid püügivõtteid.
Loodusest hoolivatel kalameestel ei tasuks kindlasti unustada, et saagika LIVE-tehnoloogiaga varustatult tasuks suuremad kalad ikkagi vabastada, et püügirõõmu ja heas mõõdus kalu jätkuks ka järgmiste põlvkondade kalameestele.