Kaamera ja kajaloodiga jääl

Kaamerast on kasu ainult hea läbipaistvusega vetes.

Jääpüük on taas alanud ja tuhanded harrastuskalastajad vallutavad lähinädalatel-kuudel kinnikülmunud veekogusid. Jääpüük on selles mõttes eriline, et kalastaja pääseb jala ligi ka neile paikadele, mis on olnud muul ajal vaid paadiga ligipääsetavad.

Nii veelt kui jäält püüdes tahab ju igaüks oma silmaga näha, kas püügipaigas üldse on kalu, kui suured nad on ja kuidas landile reageerivad. Esimene pähekargav lahendus tundub üsna lihtne – lasen veekindla kaamera juhtme otsas alla ja vaatan ekraanilt. Seda enam, et sellised kaamerad on juba tükk aega olemas ja täitsa kättesaadava hinnaga.

Loomulikult on neid olemas igas hinnaklassis, alustades odavatest Hiina päritolu vidinatest ja lõpetades kallimate ja kvaliteetsematega, mis sobivad paremini ka meie oludes kasutamiseks. Headel kaameratel on kvaliteetsem optika. Suurema valgusjõuga kaamera töötab paremini ka sügaval ja paksema jää korral, kus vette langeb vähem valgust. Tähtis on ka lisavalguse andmise võimalus nii nähatava valguse kui infrapunaga ja mis kõige olulisem – valgustugevus peab olema reguleeritav. Veidigi sogasemas vees liiga tugeva valgusega püüdes neelab hõljum kogu valguse endasse ja tunne on sama nagu tugevas lumetuisus täistuledega sõites – vaateväli on täis suuri helendavad laike ja kaugemale praktiliselt midagi näha ei ole. Praktik Murena kaamera testimisel eri sügavustel on see selles videos hästi jälgitav.

Veealuste kaamerate kasutamise peamine nõrkus meie oludes avaldub selles, et Eesti veekogud on valdavalt üsna sogaseveelised. Isegi talvel, seisvas vees jää all on nähtavust vaid 0.5-1.5m. Mõnevõrra paremat pilti näeb ehk vaid teada-tuntud selgeveelistes veekogudes (Saadjärv, Väinjärv). Paljudes Eesti veekogudes pole paraku kaamerat mõtet vette lastagi. Aga infot kalade kohta ju ikka tahaks. Siinkohal tulevadki mängu kajaloodid, mis suudavad kalade infot näidata ka seal, kus kaamerad hätta jäävad.

Kajalood sobib kõigile veekogudele.

Kui kaamera suudab edastada otsest pilti ja võimaldab kaamera eest läbiujuvaid kalu “nägupidi” ära tunda, siis kajalood näitab ka läbipaistmatus vees arvestatava läbimõõduga ala, lubab hinnata kalade arvu ja suurust ning jälgida nende käitumist sööda suhtes. Kalade liiki tavalise talianduriga kindlaks ei tee, kuigi seda võib suuruse ja käitumise alusel järeldada.

Kajaloodide maailm on väga mitmekesine. Iga kajalood koosneb üldjuhul kolmest vältimatust osast, milleks on andur (mis saadab helisignaale ja püüab nende peegeldusi veealustelt objektidelt), ekraan (kuvab infot kasutajale) ja toiteallikas.

Talipüügil kasutatavaid kajaloode võib kaasaskandmise viisi järgi jagada nn “taskukajaloodideks” ja “kelgu-” või “kotikajaloodideks”.

Taskukajaloodid. 

Taskukajaloodid võiksid nimest tulenevalt ära mahtuda kombinesooni ruumikamasse taskusse, mis teeb nende kaasaskandmise üpris mugavaks.

Eestis tuntumateks ja enim kasutatavateks taskukajaloodideks on Deeperid ja Praktikud.

Deeper on ujuv ümmargune, ligikaudu tennisepalli suurune seade, mis ühendab endas nii sisse-ehitatud akut kui juhtmevabalt ühenduvat kajaloodiandurit. Töötav Deeper on Wifi abil ühendatud kasutaja nutiseadmega (nt nutitelefoniga), mille ekraanile vastav kajaloodipilt siis ka kuvatakse. Deeper on ainus kajalood, millega saab uurida ja kaardistada veekogu suvel ka ise kaldal asudes ja kajaloodi endast eemale vette visates.

Viimaste aastate jooksul on Deeperi kajaloodid läbi teinud hoogsa arengu. Sisuliselt on turul juba 5.põlvkond Deepereid. Praegu on saadaval 4 erinevat Deeperi mudelit: Start, Pro+, Chirp+ ja Chirp+2. Nendest 3 viimast sobivad suurepäraselt ka jääpüügiks. Musta värvi Pro+ on vanem mudel, millel vähem sagedusi ja pisut kehvem lahutusvõime, mis uuena jää peal toimetab järjest ca 3-4 tundi (eriti kui GPS välja lülitada). Tumeroheline Chirp+ on uuem, kergem, suurema arvu sageduste ja parema lahutusvõimega (suuudab eristada isegi 0.5cm objekte) mudel, mille aku peaks kestma 4-5 tundi. Ja liivakarva Chirp+ 2 on siis eelmise seadme edasiarendus, millel lubatud tööaega kuni 15 tundi ja komplektis kaasas rohkem lisavarustust. Ehk lühikese talvepäeva jooksul Chirp+ 2 kindlasti lisalaadimist ei vaja, pigem tuleks vaadata, et nutiseade külmas keskkonnas oma ülesannetega hakkama saab.

Kui jää peal või kaldal Deeperi, telefoni ja püügivahendiga samaaegne toimetamine on vastuvõetav, siis on see kompaktne ja hea terava pildiga (ega Sul ju mingi ürgne nutitelefon pole!) kaardistav ja salvestav seade Sulle tubli abimees nii suvel kui talvel. Arvestama peab vaid seda, et paksema jää korral ei suuda pinnal ulpiv Deeper kuigi laia vaatenurka kuvada ja osa tema potentsiaalist jääb seetõttu kasutamata.

Praktik 6 (M või S) on “päris” kajaloodile sarnasem. Sest hõlmab endas väikest must-valget ekraani ja sellega juhtme abil ühendatud andurit, millesse on nutikalt sisse ehitatud ka (ühe AA) patarei pesa. Nutikalt selles mõttes, et enamasti vee sees asuv andur on talvel alati soojemas kohas kui ekraan ja patarei kestab seetõttu kauem kui külmas olles. Seesama üks AA patarei peab vastu mitu püügikorda ja paari varupatareid taskupõhjas kaasas kanda on lihtne. Kasutada on seda kajaloodi üsna mugav, eriti kui juurde soetada vastav Unibox ja juhtmeujuk, mis aitavad vältida kajaloodi lahkumist jääaugu kaudu sinu käeulatusest. Aga kui see ka juhtub, siis tasub otsa panna põiklant ja seade juhetpidi jääaugust jälle välja püüda. Praktik on nii veekindel, et midagi halba sellest ei juhtu.

Kui Praktiku peamisteks plussideks on soodne hind, lihtne käsitsemine ja mugav patareivahetus, siis peamiseks miinuseks on pisike must-valge ekraan, mille lahutusvõime pole just parimate killast. Sellega on võimalik küll näha landi ja kala(de) liikumisi, aga üsna keeruline (et mitte võimatu) on aimu saada, mitu kala ja kui suured seal all toimetavad. Samuti kipuvad Praktikud sagedamini üles ütlema kui teised seadmed – olgu siis probleemiks ühendust mitteandev juhe, streikiv andur või midagi muud. Loomulikult ei tasu Praktiku pisikesest korpusest mingit GPS-seadet ega kaarti otsida, mis tähendab et navigatsiooniseade asukoha tuvastamiseks ja kalakohtade märkimiseks peab eraldi kaasas olema.

Samas oli 2020/2021 talihooajal Praktik Lämmijärve kohapüüdjatel praktiliselt kohustuslik standardvarustus, kui just mõnd paremat kajaloodi ei kasutatud.

Kotikajaloodid ehk paadikajaloodid jääpüügil.

Kui oled investeerinud sadu või tuhandeid eurosid oma paadikajaloodi ja selle poolt kuvatava pildiga ära harjunud, siis tasub kaaluda selle hooajalist ümberkvalifitseerimist talikajaloodiks. Uuemate suveanduritega talipüüki teha ei saa, selleks on vaja osta spetsiaalne taliandur. Sellel on tubli hulk plusse, võrreldes eraldi taskukajaloodide kasutamisega:

• Sul on kasutada suurema ekraani ja hea lahutusvõimega seade, millest arusaamist oled juba tublisti harjutanud.

• Sinu paadiseadmes on ju olemas suviste püükide andmed, kalastuskohad, korralik sügavuskaart ja ehk isegi Su enda poolt tehtud täpsemad sügavuskaardistused, mis on abiks uute püügipaikade otsimisel ja vanadesse tagasi minekul.

• Pilt on kvaliteetsem, vaadeldav ala suurem ja värviline ekraan võimaldab hinnata kalade suurust, kaugust landist ja nende käitumist märksa täpsemalt. Kui kasvõi vaadata näiteks eelmise talve hitte Tanel “Magneti” ahvenapüükidest Viljandi järvel.

• Vajalik taliandur maksab vähem kui taskukajaloodi soetamine, samuti on seda võimalik kasutada paadist näiteks vertikaalse jigimise puhul.

• Soovi korral on võimalik kasutada koos oma paadikajaloodiga jääpüügil hoopis uute võimalustega andureid, näiteks veealuse radari tüüpi 360-kraadi andurit (Humminbirdi Mega 360)  või liikuva pildi andureid (Lowrance Active Target, Humminbirdi Live Imaging, Garmini  Panoptix LiveScope), mis avavad hoopis teistsuguste võimalustega maailma. Tasub googeldada ja Youtubest videosid vaadata, ehk läheb endal ka lamp põlema. Eestis on neid andureid juba eelmisel talvel talipüügil kasutatud küll. Näiteks selles Team Lowrance Estonia videos on Active Targetiga ilusti näha, kuidas Lämmijärvel latikaparv landist mööda liigub.

• Vastavaid kinnitusi kasutades võib kajaloodiekraani kinnitada lumesaani, motokoera või ATV juhtraua külge ja kasutada seda kaugemasse püügikohta liikumisel või püügikoha otsimisel navigeerimisvahendina.

Mõni sõna suurema kajaloodi miinustest ka.

Põhiline miinus on see, et seda on tema suuruse tõttu tülikam kaasas kanda. Taskusse seda reeglina ju ei pane. Kui väiksema 4” või 5” kajaloodi saab oma kalastuskasti sisse või külge kinnitada, siis suuremate jaoks on eraldi kotti või kasti tarvis. Sest lisaks tahab suurem ekraan ka toekamat toiteallikat ehk 12V akut, mis ka külma ilmaga pika kalastuspäeva ikka vastu peaks. Tootjad teevad talipüügiks vastavaid väiksemate ekraanidega kajaloodikomplekte ja ka eraldi kotte, kuhu saad oma ekraani, aku ja anduri koos muuude juhtmetega mugavalt ära mahutada. Paraku pole neid eriti saada. Kui Lowrancele vajalikke taliandureid ja kotte meil veel liigub, siis Humminbirdile sobilikke talividinaid pole enam mitu aastat näha olnud, ja sama võib öelda ka Garmini kohta.

Akude puhul peaks silmas pidama, et kuni 7” ekraaniga kajaloodide toitmiseks piisab 7-9Ah 12V geel- või liitiumakust. 9” ekraani puhul peaks aku olema juba 12-14Ah. 12” puhul veelgi suurem, 24-30Ah. Geel- ja liitiumakudest oleme ühes varasemas artiklis juba pisut rääkinud. Siinkohal tasuks öelda veel, et 9Ah geelaku kaalub ca 2.6kg, samade parameetritega liitiumaku vaid 1.1 kg. Kui seda peaks kilomeetreid seljas tassima, siis on vahe märgatav. Kelgu peal vast mitte nii väga.

Toite juures on veel oluline märkida, et kui Su paadikajaloodi toitejuhe on paadi külge korralikult kinnitatud-ühendatud ja Sa ei taha seda sealt lahti võtta, siis saad talikasutuseks kajaloodile ka vastavalt tüübile lisa toitejuhtme osta. Erandiks on väiksemad ja vanemad 3”- 4” kajaloodid (nt Lowrance Hook2-4x), kus toitejuhe on nagunii juba talianduri juhtmega ühes tükis. Sellisel juhul on kasutusmugavuse seisukohast lihtne lisada talvisele toitejuhtmele ka sellised otsikud, mis otse aku klemmide külge sobivad.

Kokkuvõtteks võib öelda,

et kes ikka kaamera või kajaloodiga jää alla kalade riiki kiigata tahab ja raatsib selleks mõne euro välja anda, siis on selleks terve hulk erinevaid võimalusi. Kaamera ja kajalood pole alternatiivid, vaid pigem täiendavad teineteist. Ei tasu kuulata neid, kes ütlevad, et kajaloodi kasutades on kalapüük nagu loomaias jahil käimine. Sageli võib Sul suur kalaparv all olla, aga võtma ei saa neid mingi valemiga. Kajalood võimaldab Sul püüda sealt, kus kala on, ja mitte raisata oma niigi vähest kvaliteetaega seal, kus kala pole.

Kui Sa ei tea, mida ülalkirjeldatust valida, siis tule Kalaretke poodi kohale (Tartus, Turu 47/2) või helista või kirjuta meile. Oskame Sulle nõu anda ja kohapeal saad ülalkirjeldet asju oma käega katsuda.

Ilusat jäärohket ja lumevaba talve ja kohtumisteni!